Eesti lastekirjandus on rikas ja mitmekesine, kuid vähesed autorid suudavad luua tekste, mis panevad üheaegselt muigama nii ettelugeva lapsevanema kui ka kuulava lapse. Üks selline eriline looja on Jaanus Vaiksoo, kelle loomingus põimuvad soe huumor, filigraanne keeletunnetus ja argiste hetkede muutmine seiklusteks. Tema raamatud ei ole lihtsalt unejutud või koolilugemine; need on väravad maailma, kus sõnademäng on sama tähtis kui süžee ning kus iga tegelane, olgu ta siis hajameelne onu või rääkiv kingapari, tundub vana hea tuttavana. Kui otsite lugemist, mis arendaks lapse sõnavara, pakuks äratundmisrõõmu ja tekitaks hubase tunde, on Vaiksoo looming kindla peale minek.
Jaanus Vaiksoo fenomen: miks teda armastatakse?
Jaanus Vaiksoo ei ole pelgalt lastekirjanik, vaid ka tunnustatud kirjandusteadlane ja õpetaja. See taust annab tema loomingule erilise sügavuse ja kvaliteedi. Ta tunneb suurepäraselt eesti keele rütmi ja kõla, mistõttu on tema tekstid – eriti luuletused – äärmiselt suupärased ja kergesti loetavad. Vaiksoo teab, mis lapsi kõnetab, kuid ta ei alahinda kunagi oma lugejat. Tema stiili iseloomustab austus lapse intellekti vastu; ta ei ninnunannuta, vaid suhtleb lugejaga kui võrdsega, pakkudes samal ajal turvatunnet ja soojust.
Üks tema loomingu läbivaid jooni on huumor. See ei ole labane naljatlemine, vaid intelligentne ja sageli situatsioonikoomikale üles ehitatud nali. Vaiksoo oskab näha naljakat seal, kus teised näevad vaid halli argipäeva. Olgu selleks siis sassis toanurk, kummaline naaber või koolielu äpardused – kirjanik keerab need situatsioonid vaimukateks lugudeks, mis aitavad lastel ja täiskasvanutel eluraskustega kergemini toime tulla.
Luule, mis paneb keele helisema
Paljud lapsed ja isegi täiskasvanud pelgavad luulet, pidades seda keeruliseks või igavaks. Jaanus Vaiksoo on üks neist autoritest, kes selle müüdi purustab. Tema lasteluule on rütmikas, riimiline ja täis ootamatuid pöördeid. Vaiksoo luuletusi on lihtne pähe õppida, sest need “jooksevad” loomulikult.
Erilist tähelepanu väärib tema oskus kirjutada n-ö poistele suunatud luulet, kuigi see sobib loomulikult lugemiseks kõigile. Teemad nagu jalgpall, onnid, matkamine ja erinevad vigurid on tema värssides kesksel kohal. Siin on mõned märgilised luulekogud, mida tasub kindlasti uurida:
- “Kellassepaproua” – See kogu on suurepärane näide Vaiksoo oskusest luua värvikaid karaktereid. Iga luuletus on justkui väike portree või lühilugu, mis avab ukse kellegi põnevasse ellu.
- “Onu Heino eksis ära” – Raamat, mis on saanud paljude perede lemmikuks. Onu Heino tegelaskuju on südamlik ja pisut hajameelne, pakkudes lastele palju nalja ja äratundmist.
- “Supipotikarneval” – Kogumik, mis on täis fantaasiat ja keelemänge, sobides hästi just algklassilastele, kes hakkavad keele nüansse järjest rohkem tajuma.
Kingad ja saapad luulekeeles
Vaiksoo loomingus on huvitav ja korduv motiiv – jalanõud. Tema raamat “Kinganumber” on saanud omamoodi kultuslikuks teoseks. See ei ole lihtsalt luulekogu, vaid rännak läbi erinevate jalavarjude maailma, kus igal saapal ja ketsil on oma iseloom ning lugu rääkida. See lähenemine õpetab lapsi märkama detaile ja mõtlema asjadele, mis meid igapäevaselt ümbritsevad, kuid millele me harva tähelepanu pöörame.
Proosateosed: seiklus ja südamlikkus
Kuigi Vaiksoo on suurepärane luuletaja, on tema proosateosed sama tugevad. Tema jutustamislaad on rahulik, kuid samas haarav. Ta ei vaja lohe ega tulnukaid, et hoida lapse tähelepanu – piisab täiesti tavalisest Eesti suvest, vanaema juures käimisest või kooliteest.
Miku ja Mirjami lood
Sari Miku ja Mirjami seiklustest on suurepärane lugemine eelkooliealistele ja algklassilastele. Need lood on elulised ja realistlikud. Lugeja saab samastuda laste igapäevaste murede ja rõõmudega. Vaiksoo kirjeldab meisterlikult õdede-vendade vahelisi suhteid, kus on nii tülitsemist kui ka suurt üksteisehoidmist. Need raamatud sobivad ideaalselt ettelugemiseks, kuna peatükid on paraja pikkusega ja tekitavad alati soovi teada saada, mis juhtub järgmisena.
Neli hommikut ja üks õhtu
See raamat on üks Vaiksoo tippteoseid proosavallas. Lugu viib lugeja Salmistule, kus toimuvad sündmused on ühtaegu nii põnevad kui ka nostalgilised. Raamatu keskmes on poisid, kes satuvad seiklustesse, mis meenutavad veidi Astrid Lindgreni Bullerby laste tegemisi, kuid on asetatud selgelt eesti kultuuriruumi. Raamatust õhkub suve, vabadust ja lapsepõlve siirust. See on teos, mis tuletab täiskasvanutele meelde nende endi lapsepõlve ja annab lastele inspiratsiooni päriselus mängimiseks, eemal ekraanidest.
Miks on need raamatud olulised lapse arengule?
Jaanus Vaiksoo raamatute lugemine ei ole ainult meelelahutus, vaid sellel on ka tugev hariduslik ja kasvatuslik väärtus. Tema tekstid on keeleliselt rikkad, sisaldades sõnu ja väljendeid, mis võivad tänapäeva kiires infoühiskonnas unustuse hõlma vajuda. Lugedes Vaiksood, laieneb lapse sõnavara märkamatult.
- Emotsionaalne intelligentsus: Vaiksoo tegelased on empaatilised. Nad hoolivad üksteisest, isegi kui nad vahel eksivad. See õpetab lastele mõistmist ja andestamist.
- Keeletunnetus: Eriti luuletused arendavad rütmitaju ja foneetilist kuulmist, mis on aluseks heale lugemis- ja kirjutamisoskusele koolis.
- Lugemisharjumuse teke: Kuna lood on naljakad ja põnevad, tekib lapsel positiivne seos raamatutega. See on kriitilise tähtsusega ajal, mil raamatud võistlevad nutiseadmetega.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused mõningatele levinud küsimustele seoses Jaanus Vaiksoo loominguga, mis aitavad lapsevanematel ja õpetajatel teha õigeid valikuid.
Millises vanuses lastele on Jaanus Vaiksoo raamatud mõeldud?
Jaanus Vaiksoo looming on väga mitmekesine. Tema luuletused, eriti lihtsamad ja rütmikamad, sobivad juba 3–4-aastastele lastele ettelugemiseks. Proosaraamatud nagu “Miku ja Mirjam” on ideaalsed 5–8-aastastele. Keerukamad jutustused, näiteks “Neli hommikut ja üks õhtu” või “Shoebill”, sobivad hästi 9–12-aastastele noortele iseseisvaks lugemiseks.
Kas tema raamatud sobivad ka kooli kohustuslikuks kirjanduseks?
Jah, paljud Jaanus Vaiksoo teosed on soovitusliku või kohustusliku kirjanduse nimekirjades algklassides. Õpetajad hindavad tema teoseid just nende keelelise korrektsuse ja lastepärase sisu tõttu. Need on raamatud, mida lapsed loevad reeglina rõõmuga, mitte sunniviisiliselt.
Milline raamat oleks parim esimeseks tutvuseks Vaiksoo loominguga?
Kui laps armastab luulet või talle meeldib riime kuulata, on “Onu Heino eksis ära” või “Kinganumber” suurepärane algus. Kui eelistate juturaamatut, siis “Miku ja Mirjam” on kindel valik oma südamlike ja lühikeste lugudega, mis ei väsita noort lugejat.
Kas Vaiksoo on kirjutanud ka täiskasvanutele?
Kuigi Vaiksoo on tuntud eelkõige lastekirjanikuna, on tema loomingus palju kihte, mis avanevad just täiskasvanud lugejale. Tema luulekogudes leidub alltekste ja elutervet irooniat, mida naudivad igas eas lugejad. Lisaks on ta avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja tõlkeid.
Kuidas valida sobivaim teos ühislugemiseks
Õige raamatu valimine sõltub suuresti lapse huvidest ja hetkemeeleolust. Jaanus Vaiksoo loomingu puhul on hea see, et valikuvõimalus on lai. Kui otsite midagi õhtuseks uinumiseks, valige mõni tema luulekogu. Üks või kaks luuletust enne und loovad rahuliku meeleolu ja ilusad unenäod on garanteeritud, sest Vaiksoo maailm on turvaline ja vaba kurjusest.
Pikemateks autosõitudeks või vihmaseks pühapäevaks sobivad aga pikemad jutustused. Soovitage lapsel jälgida illustratsioone – Vaiksoo raamatuid on sageli illustreerinud Eesti tippkunstnikud (nagu Hillar Mets või Kertu Sillaste), kelle pildikeel täiendab teksti suurepäraselt, lisades veel ühe kihi huumorit. Ühine lugemine ja piltide uurimine on kvaliteetaeg, mis tugevdab lapse ja vanema vahelist sidet. Jaanus Vaiksoo raamatud on justkui sild põlvkondade vahel – vanaemad-vanaisad leiavad sealt nostalgilist soojust, vanemad elutervet nalja ja lapsed põnevat avastamisrõõmu.
