Kõrge kolesteroolitase on tänapäeva meditsiinis üks salakavalamaid terviseprobleeme, mida sageli nimetatakse “vaikseks tapjaks”. See nimetus ei ole juhuslik ega liialdatud, vaid viitab tõsiasjale, et enamikul inimestel ei esine aastaid mingeid tuntavaid sümptomeid, isegi kui nende veresoonte seisukord on kriitiline. Paljud patsiendid lahkuvad arstikabinetist üllatunult, käes retsept või toitumissuunised, sest nad tunnevad end täiesti tervena. Siiski on oluline mõista, et kuigi kolesterool ise ei pruugi valu põhjustada, annab keha teatud staadiumis siiski märku, et lipiidide ainevahetusega on probleeme või et veresooned on hakanud lupjuma. Arstina on minu eesmärk selgitada, millised on need haruldased füüsilised märgid, mida tasub jälgida, ja kuidas teha vahet müütidel ning reaalsusel.
Miks on kõrge kolesterool enamasti sümptomiteta?
Et mõista sümptomite puudumist, tuleb esmalt mõista kolesterooli olemust. Kolesterool on rasvataoline aine, mida keha vajab rakkude ehitamiseks, vitamiinide ja hormoonide tootmiseks. Probleem tekib siis, kui veres on liiga palju nn “halba” kolesterooli (LDL), mis hakkab kogunema arterite seintele. See protsess, mida nimetatakse ateroskleroosiks, toimub mikroskoopilisel tasandil ja on aeglane.
Erinevalt näiteks viirusinfektsioonist, mis põhjustab koheselt palavikku või köha, ei ole veresoonte seintel närvilõpmeid, mis annaksid märku rasvanaastude kogunemisest. Inimene võib elada aastaid ohtlikult kõrge kolesteroolitasemega, ilma et tal oleks peavalu, väsimust või muid üldiseid tervisehäireid. Sümptomid tekivad tavaliselt alles siis, kui arter on nii ummistunud, et verevool elutähtsatesse organitesse on märkimisväärselt häiritud või täielikult blokeeritud.
Haruldased, kuid nähtavad füüsilised märgid
Kuigi enamasti on haigus peidetud, eksisteerib teatud juhtudel – eriti geneetilise eelsoodumuse korral, nagu perekondlik hüperkolesteroleemia – füüsilisi märke, mida on võimalik palja silmaga tuvastada. Need sümptomid viitavad sellele, et kehas on kolesterooli kontsentratsioon nii kõrge, et see ladestub naha alla või silmade ümbrusesse.
- Ksantelasmid (Xanthelasma): Need on kollakad, pehmed rasvaladestused, mis ilmuvad silmalaugudele või silmanurkadesse. Need ei ole valusad ega mõjuta nägemist, kuid on selge märk lipiidide ainevahetuse häirest. Sageli peetakse neid vaid kosmeetiliseks probleemiks, kuid arstile on see ohumärk, mis nõuab kohest vereanalüüsi.
- Kõõluste ksantoomid: Need on kolesteroolirikkad sõlmed, mis tekivad kõõluste piirkonnas. Kõige sagedamini võib neid leida kätel (nukkide piirkonnas), põlvedel või Achilleuse kõõluse juures kanna taga. Need võivad olla mügarikud, mis naha all katsudes tunduvad kõvad.
- Sarvkesta kaar (Corneal arcus): See on hallikas või valkjas ring, mis ilmub silma vikerkesta (värvilise osa) ümber. Vanematel inimestel on see üsna tavaline ja healoomuline, kuid kui selline ring tekib alla 45-aastasel inimesel, viitab see tugevalt pikaajalisele kõrgele kolesteroolitasemele.
Sümptomid, mis viitavad tüsistustele
Kuna kolesterool ise ei valuta, on see, mida inimesed tajuvad “sümptomitena”, tegelikult ateroskleroosi tüsistused. Kui veresooned on ahenenud, ei saa organid piisavalt hapnikurikast verd. Sõltuvalt sellest, millised arterid on enim kahjustatud, võivad sümptomid avalduda erinevates kehaosades.
1. Südame isheemiatõve tunnused
Kõige sagedasem ja ohtlikum kõrge kolesterooli tagajärg on südame pärgarterite ahenemine. Kui südamelihas ei saa piisavalt verd, tekib seisund nimega stenokardia (rinnaangiin). Selle sümptomid on:
- Surumistunne, raskus või valu rinnus, mis võib kiirata vasakusse kätte, kaela või lõuga.
- Õhupuudus füüsilise koormuse ajal.
- Ebatavaline väsimus lihtsate tegevuste juures.
- Iiveldus ja külm higi.
Oluline on märkida, et need sümptomid tekivad sageli füüsilise pingutuse või stressi ajal ja leevenduvad puhates. Püsiv valu, mis ei kao, võib viidata juba südamelihase infarktile.
2. Perifeersete arterite haigus (PAD)
Kolesterooli ladestumine ei toimu ainult südame ümber. Väga sageli kahjustuvad jalgu varustavad arterid. Seda nimetatakse perifeersete arterite haiguseks. Selle peamine sümptom on katkendlik lonkamine.
Patsient tunneb kõndides sääremarjades, reites või tuharates krampi või valu, mis sunnib teda seisma jääma. Pärast lühikest puhkust valu kaob ja inimene saab edasi liikuda. Haiguse süvenedes võivad tekkida ka muud nähud:
- Jalad on katsudes jahedad.
- Haavad või haavandid jalgadel paranevad väga aeglaselt või ei parane üldse.
- Jalakarvade kasv aeglustub ja nahk muutub läikivaks või kahvatuks.
- Varbaküünte paksenemine ja aeglane kasv.
3. Ajuveresoonkonna häired
Kui kolesteroolinaastud ahendavad aju varustavaid uneartereid, suureneb insuldirisk drastiliselt. Enne suurt insulti võib tekkida mööduv isheemiline atakk (TIA) ehk “mini-insult”. Selle sümptomid on ajutised, kuid äärmiselt tõsised:
- Järsk nõrkus või tuimus näos, käes või jalas (tavaliselt ühel kehapoolel).
- Segasus, raskused rääkimisel või teiste kõnest arusaamisel.
- Nägemishäired ühes või mõlemas silmas.
- Tasakaaluhäired ja pearinglus.
Diagnostika tähtsus: Numbrid räägivad tõtt
Kuna sümptomitele lootma jäämine on eluohtlik strateegia, on ainus kindel viis oma kolesteroolitaseme teadasaamiseks vereanalüüs ehk lipiidogramm. See test ei mõõda ainult üldkolesterooli, vaid jaotab selle fraktsioonideks, mis annab arstile täpsema pildi riskidest.
- Üldkolesterool: See on kõigi kolesteroolitüüpide summa. Kuigi see annab üldpildi, ei ole see raviotsuste tegemiseks piisav.
- LDL (madala tihedusega lipoproteiin): Nn “halb” kolesterool. Just see on peamine arterite ummistaja. Mida madalam on see number, seda parem. Südamehaigete puhul on sihttasemed väga madalad.
- HDL (kõrge tihedusega lipoproteiin): Nn “hea” kolesterool. See aitab transportida liigset kolesterooli arteritest tagasi maksa, kus see lagundatakse. Kõrgem tase on kaitsev faktor.
- Triglütseriidid: Need on veres leiduvad rasvad, mis annavad energiat. Kõrge triglütseriidide tase koos kõrge LDL-i ja madala HDL-iga suurendab märgatavalt ateroskleroosi riski.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Olen oma praksises kokku puutunud paljude küsimustega, mis patsientidel kolesterooli kohta tekivad. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
Kas ma tunnen ennast teisiti, kui mu kolesteroolitase langeb?
Enamasti mitte otseselt. Kuna kõrge kolesterool ise ei tekita enesetundes muutusi, ei tunne te ka kohest füüsilist “kergendust”, kui tase langeb normi piiresse. Küll aga väheneb märgatavalt risk haigestuda rasketesse haigustesse tulevikus. Mõned inimesed teatavad energiataseme tõusust, kuid see on sageli seotud elustiilimuutustega (tervislikum toitumine, kaalulangus), mis kolesterooli langetamisega kaasnevad.
Kas kõhnadel inimestel võib olla kõrge kolesterool?
Jah, absoluutselt. Kuigi ülekaal on riskifaktor, ei ole see ainus põhjus. Pärilikkus mängib kolesterooli ainevahetuses väga suurt rolli. Isegi väga sportlikul ja saledal inimesel võib olla geneetiline eelsoodumus toota liiga palju kolesterooli või suutmatus seda verest eemaldada. Seetõttu peavad vereanalüüse tegema kõik kehatüübid.
Kas munade söömine on keelatud?
See on vana müüt, mis on tänapäeva teaduse poolt ümber lükatud. Toidus sisalduv kolesterool (nagu munades) mõjutab vere kolesteroolitaset vähem kui küllastunud rasvad ja transrasvad. Enamikule inimestele on mõõdukas munade tarbimine (nt üks päevas) ohutu. Probleemiks on pigem see, mida munade kõrvale süüakse (peekon, vorst, või).
Millises vanuses peaks hakkama kolesterooli kontrollima?
Esimene kontroll võiks toimuda juba varajases täiskasvanueas, umbes 20. eluaastates. Kui tulemused on normis, piisab kordusanalüüsist iga 4–6 aasta tagant. Kui peres on esinenud varajasi südamehaigusi või on muid riskifaktoreid (suitsetamine, diabeet), tuleks kontrollida sagedamini ja alustada juba varem.
Toitumisstrateegiad ja elustiili kohandamine
Kui vereanalüüs näitab kõrgenenud näitajaid või olete märganud artiklis kirjeldatud füüsilisi muutusi, on esimene kaitseliin alati elustiili muutmine. Ravimid (statiinid) on vajalikud, kui risk on väga kõrge, kuid ilma toitumise korrigeerimiseta ei ole ravi kunagi täielikult efektiivne.
Küllastunud rasvade osakaalu vähendamine on kriitilise tähtsusega. See tähendab punase liha ja rasvaste piimatoodete asendamist linnuliha, kala ja taimsete valguallikatega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kiudainetele. Lahustuvad kiudained, mida leidub kaeras, odras, kaunviljades, õuntes ja tsitruselistes, toimivad soolestikus nagu käsnad, sidudes kolesterooli ja viies selle kehast välja enne, kui see vereringesse jõuab.
Teine võimas relv on taimsed steroolid ja stanoloolid, mida leidub looduslikult pähklites, seemnetes ja taimeõlides, kuid mida lisatakse ka teatud margariinidele ja jogurtitele. Need ühendid on struktuurilt sarnased kolesteroolile ja võistlevad sellega imendumisel, aidates seeläbi langetada üldist taset. Lisaks ei saa alahinnata füüsilist aktiivsust – regulaarne aeroobne treening (kõik, mis paneb südame kiiremini tööle ja naha kergelt higistama) on parim viis tõsta “hea” HDL-kolesterooli taset, mida toiduga on keeruline mõjutada.
