Rahaliste raskuste tekkimine ja kohtutäituri sekkumine on olukord, mis tekitab enamikes inimestes ärevust, segadust ja hirmu homse ees. Üks levinumaid hirme on seotud pangakonto arestimisega: kas ma jään täiesti ilma rahata ja millest ma oma perele süüa ostan? On äärmiselt oluline mõista, et Eesti Vabariigis kehtivad seadused kaitsevad võlgnikku täieliku vaesumise eest. Kohtutäitur ei tohi kunagi võtta inimeselt ära kogu tema sissetulekut, vaid peab tagama seadusega ettenähtud miinimumi säilimise. See artikkel selgitab põhjalikult ja detailselt, millised on teie õigused, kuidas arvutatakse mittearestitavat summat ja mida peate ise tegema, et see raha teile kätte jääks.
Pangakonto arestimise põhimõtted ja kohtutäituri roll
Kui võlgnevus on jõudnud kohtutäituri kätte, algatatakse täitemenetlus. Selle protsessi üheks esimeseks ja kõige tuntavamaks sammuks on tavaliselt võlgniku pangakontode arestimine. See toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, mis saadab korralduse kõikidesse Eesti pankadesse. Paljude inimeste jaoks tuleb see üllatusena, kui kaardimakse poes ebaõnnestub või pangaautomaat raha ei väljasta.
Siiski on siin oluline nüanss: pangakonto arestimine ei tähenda automaatselt kogu raha konfiskeerimist. Pank on kohustatud kinni pidama summad, mis ületavad seadusega lubatud miinimumi. Probleem seisneb sageli selles, et pangad ja kohtutäiturid ei tea automaatselt teie perekondlikku seisu ega seda, kui palju ülalpeetavaid teil on. Seetõttu rakendatakse algselt standardset arestimisskeemi, mis ei pruugi arvestada teie tegelikke õigusi suuremale maksuvabale miinimumile.
Täitemenetluse seadustik sätestab reeglid, mille eesmärk on leida tasakaal võlausaldaja huvide (raha kättesaamine) ja võlgniku inimväärse elu tagamise vahel. Kohtutäitur on vaid seaduse täitja, mitte kohtumõistja, ning tema tegevusraamid on rangelt reguleeritud.
Kui palju raha peab kätte jääma: alampalk ja arvutuskäik
Põhireegel on seotud riiklikult kehtestatud alampalgaga. Üldjuhul ei tohi kohtutäitur arestida sissetulekut, mis vastab ühe kuu töötasu alammäärale. See summa muutub igal aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgale. Siiski on seadusemuudatused viimastel aastatel muutnud süsteemi paindlikumaks ja samas ka keerulisemaks.
Varasemalt oli miinimumpalk täiesti puutumatu (välja arvatud elatisvõlgade puhul). Praeguse regulatsiooni kohaselt on teatud tingimustel võimalik kinni pidada ka osa alampalgast, kuid see ei tohi jätta inimest allapoole elatusmiinimumi piiri. Reeglina kehtib põhimõte, et kui inimese sissetulek on võrdne alampalgaga või sellest väiksem, tuleb talle tagada summa, mis ei ole väiksem kui statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
Kui sissetulek ületab alampalka, kuid ei ole väga suur, rakendub progresseeruv arestimine. See tähendab, et mida suurem on sissetulek, seda suurema osa sellest võib võla katteks kinni pidada. Kuid baasväärtus – ehk summa, mis peab kindlasti kontole jääma – on alati seotud kehtiva miinimumpalgaga.
Ülalpeetavate mõju mittearestitavale summale
Üks kõige kriitilisemaid aspekte, mida võlgnikud sageli unustavad või ei tea, on ülalpeetavate arvestamine. Iga ülalpeetava kohta suureneb mittearestitav miinimumsumma. Ülalpeetavaks loetakse eelkõige alaealisi lapsi, aga teatud juhtudel ka täisealisi mittetöötavaid pereliikmeid (näiteks töövõimetu abikaasa).
Seadus näeb ette, et iga ülalpeetava kohta tuleb võlgnikule alles jätta täiendav summa, mis on tavaliselt üks kolmandik (1/3) kehtivast töötasu alammäärast. See on märkimisväärne lisa. Näiteks, kui peres kasvab kaks last, suureneb puutumatu sissetuleku piir kahe kolmandiku võrra miinimumpalgast.
Tähelepanu! See ei toimu automaatselt. Kohtutäituril puudub ligipääs rahvastikuregistri andmetele reaalajas viisil, mis seoks teie lapsed automaatselt teie pangakonto limiitidega. Võlgnik peab ise aktiivselt kohtutäiturit teavitama oma ülalpeetavatest, esitades vastavad tõendid (laste sünnitunnistused või andmed).
Erisused elatisvõlgade (alimendid) puhul
Kõik eelnev kehtib n-ö tavaliste võlgade puhul (kiirlaenud, krediitkaardid, tasumata arved). Olukord on drastiliselt erinev, kui tegemist on lapsele elatise (alimentide) võlgnevusega. Riik on võtnud seisukoha, et lapse õigus ülalpidamisele on ülimuslik võlgniku mugavuse ees.
Elatisvõla sissenõudmisel on kohtutäituril õigus arestida sissetulekut palju agressiivsemalt. Sellisel juhul ei kehti tavapärane alampalga suurune kaitstud miinimum. Elatisvõla puhul peab võlgnikule kätte jääma vaid pool (1/2) kehtivast töötasu alammäärast. See on karm meede, mille eesmärk on sundida vanemat oma kohustusi lapse ees täitma.
Samuti võib elatisvõla puhul arestida kuni pool sellest summast, mis muidu oleks täiendavalt kaitstud teiste ülalpeetavate arvelt, kui see on vajalik sissenõudmise tagamiseks.
Sissetulekud, mida ei tohi üldse arestida
Lisaks palgale laekub inimeste kontodele sageli ka muid toetusi ja hüvitisi. Täitemenetluse seadustik loetleb konkreetsed sissetulekud, millele sissenõuet pöörata ei saa. Need on summad, mis peavad jääma inimesele alles sõltumata võla suurusest. Nende hulka kuuluvad:
- Riiklikud peretoetused: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus jt.
- Puudega inimese sotsiaaltoetused: toetused, mis on mõeldud puudest tingitud lisakulude katmiseks.
- Sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus: kohaliku omavalitsuse makstavad toetused toimetulekuraskustes inimestele.
- Töövõimetoetus: Siin tuleb olla tähelepanelik. Töövõimetoetust ennast üldjuhul arestida ei saa, kuid praktikas võib tekkida segadusi, kui see laekub samale kontole palgatuluga.
- Elatis: Kui teile laekub teise vanema poolt makstav elatis teie lapsele, siis see raha kuulub lapsele ja seda ei tohi teie võlgade katteks arestida.
Kui need toetused laekuvad arestitud kontole, võib pank need ekslikult kinni pidada, sest pangasüsteem näeb vaid raha liikumist, mitte ülekande sisu süvitsi. Seetõttu on äärmiselt oluline esitada kohtutäiturile konto väljavõte, mis tõestab nende laekumiste päritolu, et tagada nende vabastamine aresti alt.
Mida teha, kui pangakonto on blokeeritud ja raha pole?
Kui avastate, et konto on arestitud ja vaba jääki ei ole (või see on väiksem kui seadusega lubatud), tuleb tegutseda kiiresti. Passiivsus on võlgniku suurim vaenlane. Järgige neid samme:
- Kontrollige arestimisakti: Vaadake internetipangast või riigiportaalist eesti.ee, kes on kohtutäitur ja mis on täientoimiku number.
- Koostage avaldus: Kirjutage kohtutäiturile vabas vormis avaldus pealkirjaga “Avaldus mittearestitava miinimumi tagamiseks”.
- Lisage tõendid: Avalduses märkige ära oma ülalpeetavad ja lisage nende andmed. Samuti lisage pangakonto väljavõte viimase 6 kuu kohta, et tõestada sissetulekute liike (palk, toetused).
- Saatke digiallkirjastatult: Saatke avaldus ja lisad kohtutäituri ametlikule e-posti aadressile. Digiallkiri tagab dokumendi juriidilise jõu.
- Oodake 3 tööpäeva: Kohtutäituril on kohustus vaadata avaldus läbi ja teha otsus (tavaliselt vabastada miinimumsumma ulatuses konto või anda pangale korraldus limiidi suurendamiseks) 3 tööpäeva jooksul.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas kohtutäitur näeb ise, et mul on lapsed, ja jätab automaatselt rohkem raha?
Ei, see on levinud väärarusaam. Kohtutäitur kasutab riiklikke registreid võlgniku leidmiseks ja varade tuvastamiseks, kuid ülalpeetavate kohta info automaatselt täitemenetlusse ei jookse. Teil on kohustus ise esitada avaldus ja tõendid ülalpeetavate kohta, et saada suuremat maksuvaba miinimumi.
Kas ma võin paluda tööandjal maksta palka sularahas, et vältida arestimist?
Tööandja on kohustatud täitma kohtutäituri poolt saadetud töötasu arestimise akti. Kui selline akt on tööandjani jõudnud, peab raamatupidaja kinni pidama arestitava osa palgast enne selle väljamaksmist – vahet pole, kas makstakse panka või sularahas. Sularahas maksmine ei päästa kinnipeetavast osast, vaid võib tekitada tööandjale juriidilisi probleeme.
Mis saab, kui mul on konto mitmes erinevas pangas?
Kohtutäitur arestib reeglina kõik leitud kontod kõigis pankades. Arestitav miinimum (summa, mis peab kätte jääma) kehtib inimese kohta kokku, mitte iga pangakonto kohta eraldi. Tavaliselt määrab täitur ühe “põhikonto”, millel rakendatakse maksuvaba miinimumi, ja teised kontod arestitakse täies ulatuses.
Kas pühade eel (nt jõulud) jätab kohtutäitur rohkem raha kätte?
Seadus ei näe ette erandeid pühadeks, sünnipäevadeks või muudeks tähtpäevadeks. Arvutused põhinevad rangelt sissetuleku suurusel ja kehtivatel määradel.
Mida teha, kui pank võttis juba ära raha, mis oli toetused?
Teil tuleb viivitamatult (soovitavalt 3 päeva jooksul raha laekumisest) esitada kohtutäiturile avaldus ja konto väljavõte raha päritolu kohta. Kohtutäitur saab ekslikult arestitud ja talle üle kantud summa tagastada, kui see on seaduse järgi mittearestitav sissetulek. Kui raha on juba võlausaldajale edasi kantud, on tagasisaamine väga keeruline.
Strateegiline lähenemine võlgade likvideerimisel
Pangakonto arestimine on sümptom, mitte haigus ise. Kuigi on eluliselt tähtis tagada endale ja perele igakuine elatusraha läbi korrektsete avalduste esitamise kohtutäiturile, ei lahenda see võlaprobleemi jäädavalt. Võlg kasvab intresside ja täitemenetluse kulude arvelt edasi. Seetõttu on mittearestitava miinimumi kindlustamine vaid esimene samm.
Pärast “tulekahju kustutamist” ehk miinimumsissetuleku vabastamist, on soovitav võtta ühendust võlanõustajaga. Kohalikud omavalitsused pakuvad tasuta võlanõustamisteenust. Koos spetsialistiga on võimalik vaadata üle maksegraafikute võimalused kohtutäituri juures. Mõnikord on võimalik saavutada kokkulepe, kus vabatahtliku ja regulaarse maksmise korral (isegi väiksemas summas) on kohtutäitur nõus konto aresti osaliselt leevendama.
Teadlikkus oma õigustest on parim kaitse. Kohtutäitur ei ole teie vaenlane, vaid protsessi läbiviija, kes lähtub talle esitatud paberitest. Kui teie paberimajandus on korras ja suhtlus aktiivne, on võimalik ka täitemenetluse ajal elada väärikat elu, säilitades kontrolli oma põhiliste finantsvahendite üle. Ärge jätke avaldusi esitamata ja kontrollige oma õigusi regulaarselt, sest seadused ja miinimummäärad võivad ajas muutuda.
