Pipi Pikksukk on kahtlemata üks maailma armastatumaid lasteraamatute kangelasi, kelle seiklused Segasummasuvilas on lummanud põlvkondi lugejaid ja televaatajaid. Astrid Lindgreni loodud punapäine tüdruk on tuntud oma erakordse jõu, iseseisvuse ja loomulikult oma ustavate kaaslaste poolest. Kui küsida keskmiselt inimeselt Pipi ahvi nime, vastab enamik kõhklemata – Härra Nilsson. Kuid kui teemaks tuleb Pipi ustav täpiline hobune, tekib paljudel hetkeline vaikus. Kummalisel kombel on just see suur ja tugev loom, keda Pipi ühe käega tõsta suudab, jäänud paljude mälestustes nime poolest anonüümseks või tekitanud suurt segadust. Reaalsus on see, et hobuse nime ümber tiirleb mitu müüti, mis saavad alguse raamatute ja filmide erinevustest.
Astrid Lindgreni originaalteos: kas nimi jäi mainimata?
Kõige suurem üllatus paljudele Pipi fännidele on tõsiasi, et Astrid Lindgreni originaalraamatutes ei olegi hobusel nime. Kirjanik viitab talle läbivalt lihtsalt kui “hobusele”. Lindgreni tekstides on hobune Pipi jaoks loomulik elukaaslane, kes elab verandal ja keda koheldakse kui võrdväärset pereliiget, kuid talle ei omistata kunagi spetsiifilist isikunime, nagu seda tehti ahvile.
See on kirjanduslikult huvitav valik, mis rõhutab Pipi maailma lihtsust ja pragmaatilisust. Pipi jaoks on ta “Hobune” suure algustähega – ainus ja kordumatu. Raamatutes kirjeldatakse teda kui Pipi varandust, mille ta ostis kulla eest kohe, kui oli Segasummasuvilasse kolinud. See anonüümsus raamatulehekülgedel ongi peamine põhjus, miks mälumängudes ja igapäevastes vestlustes tekib vaidlusi. Need, kes on lugenud vaid raamatuid, vannuvad, et nime polegi. Need aga, kes on üles kasvanud telesarjadega, mäletavad midagi muud.
Kust pärineb nimi “Väike Onu”?
Kui raamatutes oli hobune nimetu, siis filmimaailm ei saanud endale sellist luksust lubada. Kõige kuulsam Pipi-ekraniseering, 1969. aasta Rootsi telesari ja filmid, kus peaosa mängis Inger Nilsson, muutis ajalugu. Just seal sai hobune endale hüüdnime, mis on nüüdseks muutunud peaaegu ametlikuks.
Rootsikeelses originaalis hakkas Pipi hobust kutsuma nimega “Lilla Gubben”. Eesti keelde tõlgituna tähendab see otse “Väikest Vanameest” või “Väikest Onut”. Eesti dublaažides ja hilisemates tõlgetes ongi kinnistunud nimi Väike Onu. See nimi ei olnud algselt stsenaariumis kirjas. Legendi kohaselt silitas Inger Nilsson võtteplatsil hobust, pakkus talle maiust ja ütles talle hellitavalt “Lilla Gubben”. Režissöör Olle Hellbomile meeldis see spontaanne hetk ja hüüdnimi nii väga, et see otsustati sarja sisse jätta.
Seega võib öelda, et nime “Väike Onu” autoriks ei ole Astrid Lindgren, vaid hoopis noor näitlejanna Inger Nilsson ja filmimeeskond. See nimi lisas hobusele iseloomu ja tegi ta laste jaoks veelgi armsamaks, muutes suure ja tugeva looma justkui nunnuks pereliikmeks.
Tegelik staar hobusekostüümi sees: kes oli Bunting?
Ekraanil nähtud täpiline hobune ei olnud animatsioon ega eriefekt (välja arvatud stseenides, kus Pipi teda pea kohale tõstis). Tegu oli päris hobusega, kelle nimi päriselus oli Bunting. Bunting oli valge hobune, kes laenati filmivõteteks Solna ratsakoolist Rootsis. Kuid siin on veel üks saladus, mida paljud ei tea – Bunting ei olnud tegelikult täpiline.
Astrid Lindgreni kirjelduses pidi Pipi hobune olema täpiline (nn dappled). Kuna Bunting oli loomulikult valge (hall), pidid grimmeerijad iga võttepäeva hommikul talle mustad täpid peale maalima. See oli aeganõudev protsess ja tekitas võtteplatsil omajagu peavalu. Nimelt, kui hobune jooksis või kui ilm oli palav ja loom higistas, hakkasid täpid laiali minema või maha kuluma. Filmimeeskond pidi pidevalt “grimmi” kohendama, et Pipi ustav ratsu näeks välja täpselt selline, nagu raamatus kirjeldatud.
Bunting suri 1980. aastatel, olles elanud pika ja kuulsusrikka elu. Ta on maetud oma kodutalli aeda, kuid tema pärand elab edasi igas Pipi filmi korduses.
Millist tõugu oli Pipi hobune?
Hobuse välimus on tekitanud palju küsimusi ka hobusekasvatajate ja -huviliste seas. Milline tõug näeb välja selline nagu Väike Onu? Kuigi filmis kasutatud Bunting oli värvitud, põhineb Pipi hobuse välimus reaalsel hobusetõul.
Raamatutes kirjeldatud ja filmides imiteeritud välimus viitab Knabstruppi hobusele (Knabstrupper). See on Taanist pärit vana hobusetõug, mis on kuulus just oma “leopardimustri” ehk valge karvkatte ja mustade või pruunide täppide poolest. Knabstruppi hobused on tuntud oma intelligentse ja rahuliku loomu poolest, mis teeb nad suurepärasteks tsirkuse- ja trikihobusteks. Just sellist hobust kujutas Lindgren ette, kui ta kirjutas tüdrukust, kes elab koos hobusega – loom pidi olema piisavalt eriline ja visuaalselt silmatorkav, et sobida kokku Pipi ebatavalise elustiiliga.
Kuigi Bunting ise ei pruukinud olla puhastverd Knabstrupper (andmed tema täpse põlvnemise kohta on lünklikud, kuid ta oli tõenäoliselt seguvereline ratsahobune), on just see tõug saanud Pipi lugude kaudu tohutult populaarsust juurde.
Pipi ja loomad: Miks just hobune ja ahv?
Pipi loomade valik ei ole juhuslik. Hobune ja ahv sümboliseerivad Pipi täielikku vabadust täiskasvanute maailma reeglitest. Tavaline laps võib unistada koerast või kassist, kuid Pipi elab koos hobusega, kes on köögis või verandal, ja ahviga, kes kannab riideid. See rõhutab Pipi staatust “kõige tugevama tüdrukuna maailmas” – ta suudab hallata looma, kes on temast kordi suurem.
Härra Nilsson (ahv) ja Väike Onu (hobune) pakuvad Pipile seltsi, mida ta vajab, olles orb (või vähemalt elades vanematest lahus). Nad on tema perekond. Hobune on eriti oluline sümbol, sest ta esindab füüsilist jõudu ja transporti, mis võimaldab Pipil olla mobiilne ja sõltumatu. Stseenid, kus Pipi tõstab hobuse üles, et koristada põrandat või näidata oma jõudu, on muutunud ikoonilisteks, kuid nende filmimine nõudis toona kavalust – kasutati nii kraanasid kui ka spetsiaalselt ehitatud mulaaže, kuna isegi Inger Nilsson ei suutnud tegelikult sadu kilosid kaaluvat looma tõsta.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis on Pipi hobuse nimi raamatus?
Astrid Lindgreni originaalraamatutes ei ole hobusel nime. Teda kutsutakse lihtsalt “hobuseks”.
Miks kutsutakse hobust nimega Väike Onu?
Nimi “Väike Onu” (rootsi keeles Lilla Gubben) pärineb 1969. aasta telesarjast ja filmidest. Näitleja Inger Nilsson hakkas hobust nii kutsuma ja see nimi jäeti filmi sisse.
Mis tõugu oli Pipi hobune?
Visuaalselt meenutab Pipi hobune Knabstruppi tõugu (Knabstrupper), mis on tuntud oma täpilise karvkatte poolest. Filmis kasutatud hobune oli aga valge ja tema täpid olid maalitud.
Mis oli filmis mänginud hobuse pärisnimi?
Filmis mänginud hobuse nimi oli Bunting. Ta oli laenatud Rootsi ratsakoolist.
Kas Pipi tõstis filmis päris hobust?
Ei, stseenides, kus Pipi hobust tõstab, kasutati kas mehaanilist nukku/mulaaži või kraanade ja kaameranurkade abi. Päris hobust ei oleks lapsnäitleja suutnud tõsta.
Pipi maailma ajatu võlu ja nimetu kangelane
Hoolimata sellest, kas kutsume teda Väikeseks Onuks või lihtsalt hobuseks, on Pipi ustav ratsu lahutamatu osa Astrid Lindgreni loodud maagiast. See segadus nime ümber näitab tegelikult ilmekalt, kuidas kirjandus ja filmikunst võivad üksteist täiendada ja luua uusi kultuurikihte. Lindgren andis meile fantaasia tüdrukust, kes elab piirideta, ja filmitegijad andsid sellele fantaasiale nime ja näo.
Täpiline hobune Segasummasuvila verandal sümboliseerib lapsepõlve unistusi, kus kõik on võimalik – isegi see, et hobune joob kohvi ja elab toas. Teadmine, et hobune oli raamatus nimetu, annab tegelikult igale lapsele (ja täiskasvanule) vabaduse kutsuda teda just nii, nagu nad ise soovivad, muutes lugemiskogemuse veelgi isiklikumaks. Samas jääb “Väike Onu” alatiseks meenutama Inger Nilssoni säravat naeratust ja 1960ndate lõpu filmimaagiat, mis tõi selle tegelase meie elutubadesse.
