Eesti kirjandusmaastik on rikkalik ja mitmekesine, kuid vaid vähestel autoritel õnnestub murda läbi rahvusvahelise lugejaskonna teadvusesse sellise jõulisuse ja elegantsiga nagu seda on teinud Piret Raud. Kui tavaliselt räägitakse eesti kirjanduse ekspordist kui keerulisest ja vaevalisest protsessist, siis Raua looming näib liikuvat üle riigipiiride mängleva kergusega. Tema raamatuid võib leida nii Pariisi mainekatest raamatupoodidest, Tokyo raamatukogudest kui ka Londoni kirjandusfestivalidelt. See ei ole pelgalt juhuslik õnnestumine, vaid unikaalse visuaalse käekirja, universaalse jutuvestmisoskuse ja sügava empaatiavõime sümbioos, mis kõnetab lugejaid sõltumata nende kultuurilisest taustast või emakeelest.
Pärandi ja isikupära tasakaal
Ei saa mööda vaadata faktist, et Piret Raud pärineb Eesti ühest nimekaimast kirjandusperekonnast. Olles Eno Raua ja Aino Perviku tütar, on talle justkui emapiimaga kaasa antud tunnetus hea lastekirjanduse olemusest. Siiski on ekslik arvata, et tema edu taga on vaid kuulus perekonnanimi. Vastupidi, selline taust võib noorele autorile olla pigem koormaks, seades talle äärmiselt kõrged ootused juba enne esimese teose ilmumist.
Piret Raua fenomen seisneb selles, et ta ei püüdnud kopeerida oma vanemate stiili ega ratsutada “Naksitrallide” või “Arabella” tuules. Ta leidis täiesti oma raja, mis ühendab endas kaasaegse absurdi, sooja huumori ja graafilise kunstniku täpse silma. Tema loodud maailmad on nihkes, sageli sürreaalsed, kuid alati turvalised ja heatahtlikud. See on “raualik” kvaliteet, mis on tänaseks muutunud omaette kaubamärgiks.
Pilt ja sõna kui lahutamatu tervik
Üks peamisi põhjuseid, miks Piret Raua raamatud välismaiste kirjastajate huvi äratavad, on tema taust professionaalse kunstnikuna. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal ning see paistab välja igast tema teosest. Lasteraamatute maailmas, eriti pildiraamatute kategoorias, on illustratsioon sageli sama tähtis või isegi tähtsam kui tekst.
Raua puhul ei ole pildid lihtsalt teksti kaunistused; need on loo jutustamise vahendid. Tema illustratsioonid on:
- Stiilipuhtad ja äratuntavad: Sageli kasutab ta mustvalget graafikat või piiratud värvigammat, mis eristub tänapäeva kohati üleküllastatud ja neoonvärvilisest lasteraamatute turust.
- Detailirohked: Pildid peidavad endas väikseid nalju ja vihjeid, mis avanevad alles mitmekordsel vaatamisel, pakkudes avastamisrõõmu nii lapsele kui ka ette lugevale vanemale.
- Emotsiooni kandjad: Tema tegelaste miimika ja kehakeel on edasi antud paari täpse joonega, kuid need räägivad terveid lugusid üksindusest, rõõmust, häbelikkusest või uudishimust.
See visuaalne universaalsus teeb tõlkimise lihtsamaks. Pilt on rahvusvaheline keel ja kui see on sedavõrd tugev, on pool tööd välisturul juba tehtud.
Universaalsed teemad ilma moraalitsemiseta
Eesti lastekirjanduse üks tugevusi on alati olnud didaktika vältimine ja Piret Raud on selle meister. Tema raamatud käsitlevad sageli suuri ja keerulisi teemasid – identiteediotsingud, teistest erinemine, üksindus, hirmud ja sõprus –, kuid teevad seda läbi absurdi ja huumoriprisma. Ta ei vibuta lugeja ees näppu ega ütle, kuidas on “õige” elada.
Võtame näiteks raamatu “Kõrv”, mis on saavutanud tohutu rahvusvahelise edu. Lugu räägib Vincent van Goghi peast äralõigatud kõrvast, kes tunneb end üksiku ja hüljatuna, kuni leiab oma koha maailmas. Idee on groteskne, peaaegu täiskasvanulik, kuid teostus on nii südamlik ja armas, et laps samastub Kõrva muredega koheselt. See räägib vajadusest kuuluda ja olla kuuldud – teema, mis on aktuaalne nii Eestis, Jaapanis kui ka Prantsusmaal.
Samuti teos “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” või “Ernesto küülikud” näitavad, et perekonnad ja sõprussuhted võivad olla väga erinevad, ja see erinevus on normaalne. Lääne-Euroopa turul hinnatakse kõrgelt raamatuid, mis toetavad sallivust ja avatust, kuid teevad seda ilma sunnitud poliitkorrektsuseta, vaid loomuliku soojuse kaudu.
Prantsusmaa ja rahvusvaheline läbimurre
Kuigi Piret Raua raamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde, on tema edu Prantsusmaal erakordne ja väärib eraldi tähelepanu. Prantsuse lastekirjanduse turg on äärmiselt tihe ja konkurentsitihe, kuid Raud on seal saavutanud midagi, millest paljud vaid unistavad. Tema raamatud ei ole seal lihtsalt “tõlkekirjandus idast”, vaid need on osa sealsest peavoolu lastekirjandusest.
Prantsuse kirjastajad (nt Rouergue) on leidnud Rauas autori, kelle tundlikkus sobib prantsuse kultuuriruumiga. Tema raamat “Härra Linnu lugu” ja mitmed teised on pälvinud seal mainekaid auhindu ja nominatsioone. See edu on avanud uksi ka teistele turgudele, sest Prantsusmaa on sageli kirjandusmaailma väravavahiks – kui oled edukas seal, märgatakse sind ka mujal Euroopas, näiteks Itaalias ja Saksamaal.
Üleminek täiskasvanute kirjandusse
Viimastel aastatel on Piret Raud teinud eduka käigu ka täiskasvanutele mõeldud proosa suunas. Teosed nagu “Initsiaaliga mõrv”, “Verihurmade aed” ja “Kaotatud sõrmed” on tõestanud, et tema jutustamisoskus ei piirdu vaid lühikeste lausete ja piltidega. Täiskasvanutele kirjutades on ta säilitanud oma stiilile omase lakoonilisuse ja peene iroonia.
See žanritevaheline liikumine on strateegiliselt kasulik ka tema lasteraamatute levikule. Täiskasvanud lugeja, kes naudib Raua romaane, ostab suurema tõenäosusega oma lapsele sama autori lasteraamatu. Tekib usaldus autori brändi vastu. Raua proosa on psühholoogiliselt täpne, tegelased on sageli veidi kohmakad või elus eksinud, mis teeb nad lugejale inimlikuks ja lähedaseks.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Mitu raamatut on Piret Raud kirjutanud ja illustreerinud?
Piret Raud on tänaseks kirjutanud ja illustreerinud kümneid raamatuid. Tema bibliograafiasse kuulub üle 20 algupärase lasteraamatu, lisaks mitmed romaanid täiskasvanutele. Lisaks enda kirjutatud raamatutele on ta illustreerinud arvukalt teiste autorite teoseid, sealhulgas oma ema Aino Perviku raamatuid.
Millistesse keeltesse on tema teoseid kõige enam tõlgitud?
Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde. Kõige suurem menu saadab teda prantsuskeelses kultuuriruumis, kuid tema teoseid on avaldatud ka saksa, inglise, jaapani, itaalia, hispaania, vene, läti, leedu, poola ja paljudes teistes keeltes.
Mis on Piret Raua kõige tuntum raamat välismaal?
Üks suurima rahvusvahelise levikuga raamatuid on “Kõrv”, mis on pälvinud tähelepanu oma unikaalse ja julge teemapüstituse poolest. Samuti on väga edukad olnud “Printsess Luluu ja härra Kere” ning “Härra Linnu lugu”.
Kas Piret Raud on võitnud ka rahvusvahelisi auhindu?
Jah, lisaks arvukatele Eesti auhindadele (nagu Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad) on ta pälvinud tunnustust välismaal. Tema nimi on kantud IBBY (Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu) aunimekirja ning ta on olnud maineka Astrid Lindgreni mälestusauhinna (ALMA) nominentide hulgas.
Miks peetakse tema stiili unikaalseks?
Tema stiili unikaalsus tuleneb teksti ja pildi täiuslikust sümbioosist, kus absurihuumor seguneb sügava inimlikkusega. Tema illustratsioonid on sageli graafilised ja minimalistlikud, eristudes massilisest värvikirevast lastekirjandusest, ja tema tekstid käsitlevad eksistentsiaalseid teemasid lastele arusaadavas võtmes.
Eesti kultuurisaadik ilma diplomaatilise passita
Piret Raua edu näitab selgelt, et väike keel ja kultuuriruum ei ole takistuseks maailma vallutamisel, kui sisu on kvaliteetne ja universaalne. Ta on muutnud arusaama sellest, milline võib olla üks kaasaegne lasteraamat – see ei pea olema lärmakas ega ülevoolavalt õpetlik. Piisab vaiksest, nutikast ja visuaalselt lummavast loost, mis puudutab hinge.
Tulevikku vaadates on Piret Raual täita oluline roll mitte ainult autorina, vaid ka inspiratsiooniallikana uuele põlvkonnale Eesti loojatele. Tema teekond julgustab noori kirjanikke ja kunstnikke mõtlema suurelt ning jääma truuks oma isikupärasele käekirjale, isegi kui see tundub esialgu valtuvoolust erinev. Iga tõlgitud raamat on justkui väike kultuuriline saatkond, mis viib teadmise Eesti olemasolust ja vaimsusest tuhandete kodudeni üle maailma, luues sidemeid seal, kus poliitika või majandus seda ei suuda. See on pehme jõud selle parimas ja ilusaimas vormis.
