Töösuhte lõpetamine on loomulik osa karjääriarengust, kuid tihti kaasneb sellega palju segadust ja ebakindlust. Olenemata sellest, kas olete leidnud uue unistuste töökoha, soovite võtta aja maha või tunnete, et praegune positsioon ei vasta enam teie ootustele, on oluline mõista juriidilisi ja protseduurilisi reegleid. Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel ehk rahvakeeli “omal soovil lahkumine” tundub esmapilgul lihtne protsess, kuid valesti vormistatud avaldus või tähtaegade eiramine võib kaasa tuua rahalisi nõudeid või probleeme töötuskindlustushüvitise saamisel. Järgnevalt vaatame süvitsi, kuidas protsessi korrektselt ja valutult läbida.
Korraline vs erakorraline ülesütlemine: mis on vahet?
Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) eristab kahte peamist viisi, kuidas töötaja saab lepingu ühepoolselt lõpetada: korraline ja erakorraline ülesütlemine. Nende kahe eristamine on kriitilise tähtsusega, sest sellest sõltuvad etteteatamise tähtajad ja võimalikud hüvitised.
Korraline ülesütlemine (TLS § 85 lg 1) on kõige levinum viis töölt lahkumiseks. See tähendab, et töötaja soovib lepingu lõpetada isiklikel põhjustel, mida ta ei pea tööandjale põhjendama. Soovite liikuda uuele ametikohale või lihtsalt puhata? See on korraline ülesütlemine. Siin kehtib reeglina 30-päevane etteteatamisaeg (kui katseaeg on läbi).
Erakorraline ülesütlemine (TLS § 91) on lubatud vaid mõjuval põhjusel. Põhjused võivad tuleneda töötajast endast (näiteks tervislik seisund, mis ei võimalda tööd jätkata) või tööandja poolsest kohustuste rikkumisest (näiteks palga maksmata jätmine või vääritu kohtlemine). Erakorralise ülesütlemise puhul ei pruugi 30-päevane etteteatamisaeg kehtida ning teatud juhtudel on töötajal õigus nõuda ka hüvitist.
Etteteatamistähtajad ja nende lühendamine
Korrektne etteteatamine on töötaja üks olulisemaid kohustusi. Tähtajad on seaduses paika pandud selleks, et anda tööandjale aega leida uus töötaja ja korraldada töö ümber. Tähtajad sõltuvad sellest, kui kaua olete töötanud ja kas olete katseajal.
- Katseajal: Kui olete katseajal (tavaliselt esimesed 4 kuud), peate lahkumisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Põhjendama lahkumist ei pea, kuid avaldus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
- Pärast katseaega: Töösuhte korralisel ülesütlemisel on etteteatamisaeg 30 kalendripäeva. See on standard, millest võib kõrvale kalduda vaid poolte kokkuleppel.
Tihti tekib küsimus: kas ma saan lahkuda “päeva pealt”? Seaduslikult on see võimalik vaid kahel juhul: kui tööandja on nõus etteteatamisajast loobuma (poolte kokkulepe) või kui tegemist on erakorralise ülesütlemisega, kus töö jätkamine pole võimalik (nt tööandja poolne ränk rikkumine või töötaja ootamatu terviserike). Kui töötaja lahkub omavoliliselt varem, on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest (tavaliselt keskmine päevatasu iga puuduoleva päeva eest).
Lõpetamise avalduse korrektne vormistamine
Suuline teade “ma lähen ära” ei ole juriidiliselt siduv töölepingu ülesütlemine. Töölepingu seadus nõuab, et ülesütlemisavaldus oleks esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et avaldus võib olla esitatud paberil allkirjastatuna, e-kirja teel või digitaalselt allkirjastatuna.
Korrektses avalduses peavad sisalduma järgmised andmed:
- Tööandja andmed: Ettevõtte nimi ja kellele avaldus on suunatud (nt otsene juht või juhatuse liige).
- Tahteavaldus: Selge ja ühemõtteline lause, et soovite töölepingu lõpetada. Vältige tingimuslikku kõneviisi.
- Lõpetamise kuupäev: Märkige kuupäev, mis on teie viimane tööpäev. Arvestage etteteatamisajaga. Kui esitate avalduse 1. jaanuaril ja etteteatamisaeg on 30 päeva, on viimane tööpäev 31. jaanuar (kui pooled ei lepi kokku teisiti).
- Põhjus (vajadusel): Korralise ülesütlemise puhul ei ole põhjust vaja, kuid erakorralise puhul on see kohustuslik.
- Kuupäev ja allkiri: Avalduse koostamise aeg ja teie allkiri (või digiallkiri).
Töölepingu lõpetamine tervislikel põhjustel
Üks levinumaid erakorralise ülesütlemise põhjuseid töötaja poolt on tervislik seisund (TLS § 91 lg 3). See on olukord, kus töö tegemine on tervisele ohtlik või füüsiliselt võimatu. Sellisel juhul ei pea töötaja järgima 30-päevast etteteatamisaega, vaid võib lepingu lõpetada mõistliku aja jooksul või isegi koheselt, sõltuvalt terviserikke tõsidusest.
Oluline on teada, et tervislikel põhjustel lahkumist tuleb tõendada. Tööandjal on õigus küsida arstitõendit, mis kinnitab, et konkreetne töö on töötajale vastunäidustatud. Lihtsalt “halb enesetunne” ei ole piisav alus erakorraliseks ülesütlemiseks.
Mõju töötuskindlustushüvitisele
See on aspekt, kus tehakse kõige rohkem vigu. Töötaja algatusel töölepingu lõpetamise viis määrab otseselt selle, kas teil on õigus saada Eesti Töötukassast töötuskindlustushüvitist.
- Lahkumine omal soovil (TLS § 85 lg 1): Teil ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. Riik eeldab, et kui lahkusite vabatahtlikult, on teil uued plaanid või säästud. Küll aga on teil õigus ravikindlustusele, kui võtate end töötuna arvele.
- Poolte kokkuleppel (TLS § 79): Ka siin ei ole reeglina õigust töötuskindlustushüvitisele.
- Erakorraline ülesütlemine tööandja rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2): Kui suudate tõendada, et lahkusite tööandja rikkumise (nt palga maksmata jätmine) tõttu, on teil õigus hüvitisele.
- Tervislikud põhjused (TLS § 91 lg 3): Selle paragrahvi alusel lahkudes on teil samuti õigus töötuskindlustushüvitisele.
Lõpparve ja puhkusekompensatsioon
Töölepingu lõppemise päeval on tööandja kohustatud maksma töötajale välja lõpparve. Lõpparve koosneb tavaliselt välja teenitud, kuid veel maksmata töötasust ning kasutamata jäänud puhkusehüvitisest.
Kui olete puhanud rohkem, kui olete välja teeninud (puhanud “ette”), on tööandjal õigus enammakstud puhkuseraha lõpparvest kinni pidada. Kui aga teil on hulgaliselt kasutamata puhkusepäevi, peab tööandja need rahaliselt hüvitama. Paljud töötajad eelistavad võtta etteteatamisaja jooksul välja oma järelejäänud puhkuse, et lühendada reaalselt tööl veedetavat aega, kuid see nõuab tööandja nõusolekut, välja arvatud juhul, kui puhkus oli juba puhkuste ajakavas kinnitatud.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin etteteatamise ajal haiguslehele jääda?
Jah, võite. Haiguslehel viibimine ei pikenda etteteatamisaega. Kui teie etteteatamisaeg on 30 päeva ja te jääte sellest 20 päevaks haigeks, lõpeb tööleping ikkagi algselt määratud kuupäeval.
Kas ma saan oma lahkumisavalduse tagasi võtta?
Üldreeglina on töölepingu ülesütlemine ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisel. Te ei saa seda ühepoolselt tagasi võtta. Avalduse tühistamiseks on vaja tööandja nõusolekut. Kui tööandja on juba alustanud uue töötaja otsinguid, ei pruugi ta tagasivõtmisega nõustuda.
Mis juhtub, kui ma ei ilmu etteteatamisajal tööle?
See on töölepingu rikkumine. Tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist (tavaliselt keskmine töötasu puudutud päevade eest) ja võib töölepingu lõpetada erakorraliselt töökohustuste rikkumise tõttu, mis jääb märgiks tööraamatusse (töötamise registrisse).
Kas katseaja viimasel päeval saab veel katseaja reeglitega lahkuda?
Jah. Katseaja eesmärgilise ülesütlemise avalduse võib esitada ka katseaja viimasel päeval. Sel juhul algab 15-päevane etteteatamisaeg ja töösuhe kestab veel 15 päeva pärast katseaja ametlikku lõppu, kuid ülesütlemine ise loetakse toimunuks katseaja tingimustel.
Professionaalne lahkumine ja edasised suhted
Kuigi juriidilised nüansid on olulised, ei tohi unustada inimlikku faktorit. Eesti tööturg on väike ja maine on väärtuslikum kui hetkeline emotsioon. Isegi kui lahkumise põhjused on negatiivsed, on soovitatav säilitada professionaalsus kuni viimase tööpäevani. Tehke oma tööd korralikult lõpuni, andke tööülesanded ja dokumendid korrektselt üle ning vältige konfliktide õhutamist.
Töölepingu lõpetamine omal soovil on töötaja õigus, kuid sellega kaasneb vastutus protsessi korrektsuse eest. Teades oma õigusi seoses etteteatamisaja, lõpparve ja töötuskindlustusega, saate teha teadlikke valikuid, mis toetavad teie karjääri ja majanduslikku turvatunnet ka pärast töösuhte lõppu. Õigesti ajastatud ja vormistatud lahkumine tagab puhta lehe uuteks väljakutseteks.
