Molière, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin, on prantsuse kirjanduse ja maailma dramaturgia üks säravamaid tähti, kelle looming on säilitanud oma aktuaalsuse ja teravmeelsuse ka enam kui 350 aastat pärast tema surma. Tema näidendid ei ole lihtsalt ajaloolised dokumendid 17. sajandi Prantsusmaa õukonnaelust, vaid universaalsed inimloomuse uuringud, mis kõnetavad meid tänapäevalgi. Molière’i geniaalsus seisnes oskuses põimida kokku farsilik huumor, ühiskonnakriitika ja sügav inimlikkus, luues karaktereid, keda me kohtame oma igapäevaelus ka 21. sajandil. Olgu selleks siis silmakirjalik usumees, ahne vanamees või haiglane hüpohondrik – Molière’i loodud arhetüübid on igavesed, peegeldades meie kõigi voorusi ja pahesid.
Komöödia kui ühiskonna peegel
Molière’i näidendite pikaealisuse saladus peitub tema võimes näha läbi inimliku silmakirjalikkuse. Ta ei naernud mitte lihtsalt inimeste üle, vaid nende rumaluse, upsakuse ja kitsarinnalisuse üle. Oma karjääri jooksul kirjutas ta üle 30 näidendi, millest paljud on saanud maailmaklassika nurgakivideks. Tema teosed on suunatud otse inimloomuse nõrkustele, mistõttu on need läbinud ajaproovi, mida paljud teised toonased autorid ei ole suutnud.
Tema komöödiad jagunevad sageli farsideks ja kõrgemateks komöödiateks. Kui farsid pakkusid meelelahutust oma füüsilise huumori ja lihtsate süžeedega, siis kõrgemad komöödiad, nagu Tartuffe või Don Juan, pakkusid intellektuaalset väljakutset ja sotsiaalset satiiri. Molière’i julgus kritiseerida võimukandjaid, kirikut ja kõrgklassi tõi talle küll palju vaenlasi, kuid tegi ta ühtlasi surematuks. Tema näidendid on omamoodi sotsioloogilised uuringud, mis paljastavad inimeste maskid.
Tartuffe ehk silmakirjalikkuse meistriklass
Kui rääkida Molière’i kõige mõjukamatest teostest, ei saa mööda vaadata näidendist Tartuffe. Esmakordselt 1664. aastal lavale jõudnud teos tekitas tohutu skandaali, kuna see ründas otse religioosset silmakirjalikkust. Näidendi nimitegelane Tartuffe on petis, kes imbub jõuka Orgon’i peresse, teeseldes vagadust ja vooruslikkust, et haarata endale pere vara ja tähelepanu.
Tartuffe’i kuju on niivõrd terav ja ajatu, et tema nimi on paljudes keeltes muutunud sünonüümiks silmakirjatsejale. Molière näitab geniaalselt, kuidas kergeusklikkus ja pime usaldus võivad viia katastroofini. See näidend on hoiatus meile kõigile: inimesed, kes karjuvad kõige valjemini oma moraalist, võivad osutuda kõige suuremateks petturiteks. Ka tänapäeva poliitilises ja ühiskondlikus diskursuses on “tartuffe’likkus” endiselt aktuaalne teema, mis leiab kajastust nii sotsiaalmeedias kui ka suurtes skandaalides.
Don Juan ja vabaduse piirid
Teine Molière’i surematu tegelane on Don Juan. Kuigi legend Don Juanist oli tuntud juba varem, andis Molière talle uue dimensiooni. Tema versioonis ei ole Don Juan mitte ainult naistemurdja, vaid ka mässaja, kes seab kahtluse alla sotsiaalsed normid, religioossed dogmad ja perekonnaväärtused. See on lugu mehest, kes elab ainult iseendale, eirates kõiki tagajärgi.
Molière’i Don Juan on kompleksne tegelane: ta on võluv, intelligentne ja julge, kuid samas moraalitu ja südametu. Tema langus ja lõpp on moraalse õigustuse sümboliks, kuid teose tuumaks jääb küsimus: kas vabadus tähendab vastutustunde puudumist? See küsimus on tänapäeva individualistlikus ühiskonnas aktuaalsem kui kunagi varem.
Ihnus ehk raha ja inimsuhete konflikt
Ihnus on veel üks näidend, mis on tõestanud oma igavikulisust. Harpagon, näidendi peategelane, on niivõrd kinnisideeline oma varanduse suhtes, et ta on valmis ohverdama oma laste õnne ja omaenda inimlikkuse. Ihnus on Molière’i üks tuntumaid teoseid, kuna see puudutab ühe inimese ahnuse mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.
Harpagoni tegelaskuju kaudu näitab Molière, kuidas materiaalsed väärtused võivad inimest pimestada. See on hoiatus, mis ei aegu. Ka tänapäeva tarbimisühiskonnas kohtame me sageli “harpagonlikke” jooni – olgu selleks siis liigne klammerdumine vara külge või suutmatus jagada oma ressursse lähedastega. Näidend on suurepärane näide sellest, kuidas komöödia vormis saab edastada tõsist sotsiaalset kriitikat, mis paneb publiku naerma, kuid samas ka järele mõtlema.
Naiste kool ja hariduse tähtsus
Molière’i teoste hulgas on ka neid, mis käsitlevad haridust ja soolisi suhteid. Naiste kool tekitas omal ajal palju vaidlusi, kuna see seadis kahtluse alla meestekeskse vaate haridusele ja kontrollile. Molière väitis, et naiste alahindamine ja nende hariduse piiramine on rumalus, mis lõpuks pöördub meeste endi vastu.
Kuigi 17. sajandi ühiskonnas oli see revolutsiooniline seisukoht, on see tänapäeva kontekstis äärmiselt relevantne. Näidend räägib kontrollivajadusest ja sellest, kuidas vabaduse piiramine lämmatab isiksuse. Molière’i oskus tuua esile naiste intelligentsust ja nende võimet manipuleerida meestega, kes peavad endid nendest paremaks, teeb näidendi nauditavaks lugemiseks ja vaatamiseks veel tänagi.
Hädavaivlane ja tänapäevane hüpohondria
Viimane suur näidend, millele tasub tähelepanu pöörata, on Hädavaivlane (teise nimega “Ebahaige”). Selles töös naeruvääristas Molière arste ja meditsiini, mis tema ajal oli sageli pseudoteaduslik ja ebaefektiivne. Argan, näidendi peategelane, on hüpohondrik, kes usub pimesi igasse arsti nõuandesse ja ravimisse.
Tänapäeva maailmas, kus infoühiskond on tekitanud massilise tervisealase ärevuse ja kus alternatiivmeditsiin konkureerib tihti tõenduspõhise meditsiiniga, on “Hädavaivlane” rohkem kui lihtsalt komöödia. See on terav satiir inimlikust hirmust ja sellest, kuidas hirmu saab ära kasutada. Argani tegelaskuju on meeldetuletus kriitilise mõtlemise vajalikkusest ja usust iseendasse.
Korduma kippuvad küsimused
- Miks Molière’i näidendid on tänapäeval endiselt populaarsed?
Molière kirjutas universaalsetest inimlikest nõrkustest, nagu edevus, ahnus, silmakirjalikkus ja hirm. Need teemad on inimkonnaga kaasas käinud sajandeid ja tõenäoliselt jäävadki saatma, mistõttu on tema loodud karakterid meie seas äratuntavad ka täna. - Kas Molière’i loomingut on raske mõista, kuna see on nii vana?
Üldse mitte. Molière’i keel on terav ja vaimukas ning tänapäevased tõlked ja lavastused on suutnud selle muuta väga ligipääsetavaks. Tema huumor on sageli füüsiline ja situatsioonikoomika toimib üle keele- ja ajabarjääride. - Milline näidend oleks kõige parem alguspunkt Molière’iga tutvumiseks?
“Tartuffe” või “Ihnus” on kõige paremad alustamiseks, kuna nende teemad on selgelt välja joonistatud ja konfliktid on kergesti mõistetavad. Samuti pakuvad need väga head ülevaadet Molière’i satiirilisest stiilist. - Kas Molière kirjutas ainult komöödiaid?
Peamiselt jah, kuid tema komöödiad olid sageli sügavalt mõtlikud ja sotsiaalkriitilised. Ta kasutas komöödiat kui vahendit, et öelda tõde võimukandjate ja ühiskonna kohta, mida traagilises vormis poleks tohtinud teha. - Kuidas mõjutas Molière maailma teatrit?
Molière rajas prantsuse komöödia koolkonna ja mõjutas otseselt paljusid järgmiste sajandite dramaturge. Tema loodud karakteritüübid ja süžeearendused on muutunud teatriakadeemiate õppekavade lahutamatuks osaks.
Molière’i pärandi püsiv mõju
Molière’i looming on elav tõestus sellest, et tõeline kunst ei aegu. Ta oli mees, kes julges olla aus maailmas, mis väärtustas teesklust. Tema vahendiks oli naer, kuid eesmärgiks oli inimkonna areng. Iga kord, kui me vaatame mõnda tema näidendit, näeme me tükikest iseendast. See ongi põhjus, miks Molière’i pärand on nii väärtuslik – ta ei ole lihtsalt kirjanik riiulil, vaid elav peegel, mis aitab meil paremini mõista oma aega ja iseennast.
Lisaks kirjanduslikule väärtusele on Molière’i näidendid ka olulised ajalooallikad, mis avavad 17. sajandi prantsuse keele, kommete ja mõtteviisi. Tema näidendid on olnud aluseks paljudele filmi-, tele- ja ooperilavastustele, kinnitades veelgi, et tema loodud karakterid on kohanemisvõimelised igasuguste meediumitega. Olenemata ajastust või tehnoloogiast, jääb Molière’i sõnum samaks: ole ettevaatlik silmakirjatsejatega, ära kaota oma inimlikkust ahnuse nimel ja ära võta elu liiga tõsiselt, kuid ära unusta naerda ka iseenda üle.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Molière’i teosed on ajatud teejuhid inimloomuse keerulises maailmas. Tema võime panna publikut naerma läbi pisarate ja mõtlema läbi satiiri on see, mis teeb temast ühe maailma suurima dramaturgi. Kui tunnete huvi klassikalise kirjanduse vastu, mis suudab sind täna rohkem naerma ajada kui paljud kaasaegsed komöödiad, on aeg avada mõni Molière’i teos. Võite olla üllatunud, kui tuttavad need tegelased teile tegelikult tunduvad.
