Lapse kuum laup on ilmselt üks sagedasemaid põhjuseid, miks lapsevanemad tunnevad ärevust ja otsivad meditsiinilist nõu, olgu see siis päeval perearstikeskusesse helistades või öösel valveapteeki kiirustades. Palavik ei ole iseenesest haigus, vaid keha loomulik ja tegelikult väga vajalik kaitsereaktsioon. See annab märku, et immuunsüsteem on asunud võitlusse sissetungijatega – olgu nendeks viirused või bakterid. Kuigi kraadiklaasi näidu tõus võib tunduda hirmutav, on oluline säilitada rahu ja tegutseda teadlikult. Paljudel juhtudel on palavik lapsele ohutu ja möödub iseenesest, kuid on olukordi, kus kiire sekkumine on hädavajalik. Järgnevalt vaatame süvitsi, mis toimub lapse kehas palaviku ajal, millal tuleks muretseda ja kuidas palavikku ohutult ning efektiivselt alandada.
Mis on palavik ja miks see tekib?
Palavik on kehatemperatuuri tõus üle normi piiride. Meditsiiniliselt loetakse normaalseks kehatemperatuuriks vahemikku 36,0–37,3 °C, mõõdetuna kaenla alt. Kui temperatuur tõuseb üle 38,0 °C, räägime palavikust. Vahemikku 37,3–38,0 °C nimetatakse sageli subfebriilseks palavikuks ehk madalaks palavikuks, mis tavaliselt ei vaja palavikualandajaid, kuid nõuab jälgimist.
On kriitiliselt tähtis mõista, et palavik on immuunsüsteemi tööriist. Kõrgem temperatuur loob organismis keskkonna, mis on paljudele viirustele ja bakteritele ebasoodne, pärssides nende paljunemist. Samal ajal kiirendab kõrgem temperatuur ainevahetust ja valgete vereliblede liikumist, aidates kehal haigustekitajatega kiiremini toime tulla. Seetõttu ei olegi “palaviku ravimine” alati esimene ja õige tegevus – eesmärk ei ole saada temperatuuri iga hinna eest normaalseks, vaid parandada lapse enesetunnet.
Kuidas ja kust last õigesti kraadida?
Õige mõõtmistulemus on adekvaatse ravi alus. Tänapäeval on kodudes kasutusel mitut tüüpi termomeetreid, kuid nende täpsus ja kasutamine sõltuvad suuresti lapse vanusest.
- Digitaalne termomeeter kaenla all: See on kõige levinum ja turvalisem meetod väikelastele ja koolilastele. Et saada täpne tulemus, peab lapse nahk olema kuiv ja kraadiklaas tihedalt vastu ihu. Mõõtmine peaks kestma vähemalt niikaua, kuni kostub helisignaal, kuid täpsema tulemuse saamiseks soovitavad arstid hoida kraadiklaasi all veel minut pärast signaali.
- Rektaalne mõõtmine (pärasoolest): Seda peetakse imikute (kuni 1-aastased) puhul “kullastandardiks”, kuna see näitab kõige täpsemini keha sisetemperatuuri. Tuleb meeles pidada, et rektaalne temperatuur on tavaliselt 0,5 kraadi kõrgem kui kaenla alt mõõdetud temperatuur. Seega loetakse palavikuks rektaalset näitu, mis on üle 38,5 °C.
- Kõrvatermomeetrid ja kontaktivabad termomeetrid: Need on mugavad, eriti magava lapse puhul, kuid võivad olla tehniliselt ebatäpsed, kui neid ei kasutata õigesti. Näiteks kõrvatermomeetri puhul võib kõvavaik tulemust mõjutada. Kontaktivaba termomeeter mõõdab nahapinna temperatuuri, mida võivad mõjutada ruumi temperatuur või higistamine.
Millal on vaja palavikku alandada?
See on lapsevanemate jaoks kõige keerulisem küsimus. Vana kooli tarkus “kui on üle 38,5, siis anna rohtu” ei ole tänapäeval enam ainus kriteerium. Perearstid soovitavad lähtuda eelkõige lapse üldisest enesetundest, mitte ainult numbrist termomeetril.
Palavikku tuleks alandada ravimitega, kui:
- Laps on loid, viril ja tal on ilmselgelt paha olla (valud lihastes, peavalu).
- Laps keeldub joomast või on oht vedelikupuudusele.
- Lapsel on varem esinenud palavikukrampe.
- Palavik tõuseb väga kiiresti ja väga kõrgele (üle 39,0–39,5 °C).
Kui lapsel on palavik 38,5 °C, kuid ta mängib, joob ilusti ja ei tundu olevat valudes, ei ole vaja talle koheselt rohtu anda. Laske kehal haigustekitajaga võidelda, kuid hoidke lapsel silm peal.
Ohumärgid: millal pöörduda arsti poole?
Kuigi enamasti saab palavikuga hakkama kodus, on olukordi, kus meditsiiniline abi on vajalik. Võtke ühendust perearsti või helistage 112, kui:
- Laps on noorem kui 3-kuune ja rektaalne temperatuur on üle 38,0 °C (imikutel võib infektsioon kulgeda väga kiiresti ja ohtlikult).
- Palavikuga kaasneb hingamisraskus, vilistav hingamine või sinakas jume huulte ümber.
- Lapsel tekib lööve, mis ei kao, kui sellele klaasiga peale vajutada (võimalik meningiidi oht).
- Laps on ebaharilikult loid, raskesti äratatav või segaduses.
- Lapsel on tugev peavalu ja kaelakangestus (ei saa lõuga rinnale panna).
- Palavik püsib kõrge (üle 38,5 °C) rohkem kui 3 päeva hoolimata ravist.
Kuidas alandada palavikku ilma ravimiteta?
Enne ravimipudeli avamist või paralleelselt sellega saab lapse olemist parandada lihtsate füüsikaliste võtetega. Eesmärk on aidata kehal liigset soojust ära anda.
Riietus ja toatemperatuur
Levinud viga on haige lapse “sisse pakkimine” tekkide alla, et ta “higi välja ajaks”. See on ohtlik, kuna lapse termoregulatsioon ei ole veel täiuslik ja kehatemperatuur võib tekkide all tõusta ohtlikult kõrgele. Selle asemel tuleks laps riietada kergelt (nt õhuke puuvillane pidžaama) ja hoida toatemperatuur mõõdukas, umbes 20–22 °C juures. Tuba tuleb regulaarselt tuulutada, viies lapse selleks ajaks teise ruumi.
Jahutamine veega
Lapse keha võib üle pühkida leige veega (mitte külma veega!). Vesi peaks olema kehasoe või veidi jahedam, umbes 30–32 °C. Niiske lapp asetatakse suurte veresoonte piirkonda – kaelale, kaenlaalustesse, kubemesse. Aurustuv vesi jahutab nahka ja alandab vere temperatuuri. Hoiatus: Kunagi ei tohi last hõõruda viina ega piirituslahusega! Alkohol imendub läbi naha ja võib tekitada mürgistuse, samuti kuivatab see liigselt lapse õrna nahka.
Vedeliku tarbimine
Kõrge palavikuga kaotab keha palju vedelikku higistamise ja kiirenenud hingamise kaudu. Dehüdratsioon on väikelaste puhul kiire tekkima. Pakkuge lapsele juua sageli ja väikeste lonksudena. Sobivad vesi, lahjendatud mahl, taimeteed. Imikutel on parimaks ravimiks rinnapiim, mida tuleks pakkuda tavapärasest sagedamini.
Palavikualandajad: mida ja kui palju?
Kui füüsikalised meetodid ei aita või lapse enesetunne on halb, on aeg kasutada ravimeid. Eestis on lastele lubatud kaks peamist toimeainet: paratsetamool ja ibuprofeen.
Paratsetamool
See on esmavaliku ravim. Seda võib kasutada alates sünnist (vajadusel arstiga konsulteerides), kuid tavaliselt alates 3. elukuust. Paratsetamooli toime on valuvaigistav ja palavikku alandav, kuid põletikuvastane toime on nõrk. Annustamine peab toimuma kaalu, mitte vanuse järgi.
- Õige annus: 10–15 mg kehakaalu kilogrammi kohta iga 4–6 tunni järel.
- Maksimaalselt 60 mg/kg kohta ööpäevas.
- Saadaval siirupi, küünalde (suposiitide) ja tablettidena. Küünlad on head, kui laps oksendab.
Ibuprofeen
Ibuprofeenil on nii palavikku alandav kui ka põletikuvastane toime. See sobib lastele alates 3. elukuust (kehakaaluga üle 6 kg).
- Õige annus: 7–10 mg kehakaalu kilogrammi kohta iga 6–8 tunni järel.
- Maksimaalselt 30–40 mg/kg kohta ööpäevas.
- Ibuprofeeni toime kestab tavaliselt veidi kauem kui paratsetamoolil.
Tähtis: Aspiriini (atsetüülsalitsüülhapet) ei tohi alla 16-aastastele lastele viirushaiguste korral anda, kuna see võib põhjustada haruldast, kuid eluohtlikku Reye sündroomi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Perearstidele esitatakse sageli sarnaseid küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Miks on lapsel palavikuga käed ja jalad külmad?
See on väga tavaline nähtus, eriti palaviku tõusu faasis. Keha tsentraliseerib vereringet, et hoida elutähtsad organid (süda, aju, kopsud) soojana ja võidelda haigusega. Perifeersed veresooned (kätes ja jalgades) ahenevad, mistõttu need tunduvadki katsudes jääkülmad. Sellises olukorras ei tohi last jahutada, vaid pigem panna talle sokid jalga ja oodata, kuni palavik stabiliseerub (“tippu jõuab”) ja jäsemed soojenevad.
Kas ma peaksin magava lapse üles äratama, et talle rohtu anda?
Üldreegel on: uni on parim ravim. Kui laps magab rahulikult, hingab ühtlaselt ja ei ole häiritud, siis ei ole vaja teda palaviku mõõtmiseks ega rohu andmiseks äratada. Kui aga laps on rahutu, oigab unes või on teada, et palavik tõuseb tal väga kiiresti ohtlikule tasemele, võib teda õrnalt äratada või kasutada ravimküünalt unehäireid minimeerides.
Kas hammaste tulek põhjustab kõrget palavikku?
Hammaste lõikumine võib põhjustada kehatemperatuuri kerget tõusu (kuni 38,0 °C), kuid harva kõrget palavikku. Kui lapsel on üle 38,5 °C palavik, ei tohiks seda automaatselt hammaste süüks ajada. Tõenäoliselt on tegemist samaaegse viirusinfektsiooniga ja olukorda tuleks vastavalt jälgida.
Mida teha palavikukrampide korral?
Palavikukrambid on ehmatav vaatepilt: laps kaotab teadvuse, keha tõmbub krampi, silmad võivad pöörelda. Need tekivad tavaliselt 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel kiire temperatuuritõusu ajal. Kuigi see näeb hirmus välja, ei kahjusta lihtsad krambid tavaliselt lapse aju.
Tegutsemisjuhis: Pöörake laps külili, et hingamisteed oleksid vabad. Ärge pange midagi talle suhu. Vaadake kella, et teaksite hoo kestust. Kui krambid kestavad üle 5 minuti või need on lapse esimesed krambid, kutsuge kohe kiirabi (112).
Taastumine ja toitumine pärast palavikku
Kui palavik on taandunud, ei tähenda see, et laps on koheselt valmis lasteaeda või kooli tormama. Palavikujärgne periood on organismile kurnav ning immuunsüsteem vajab aega taastumiseks. Tavaliselt soovitatakse hoida last kodus vähemalt üks, veel parem kaks palavikuvaba päeva. See vähendab ohtu, et nõrgenenud organism korjab üles uue viiruse või tekivad tüsistused.
Söögiisu puudumine haiguse ajal ja vahetult pärast seda on normaalne. Ärge sundige last sööma rasket toitu. Pakkuge kergesti seeditavaid roogasid nagu kanasupp, püreesupid, jogurt või puuviljad. Kõige tähtsam on jätkata piisava vedeliku pakkumist, et taastada varud. Jälgige lapse energiataset – kui ta hakkab ise mängima ja huvi tundma ümbritseva vastu, on see kindlaim märk paranemisest. Taastumise faasis on lühikesed jalutuskäigud värskes õhus lubatud, kui ilm on hea ja lapsel on jaksu, kuid vältida tuleks suuri rahvahulki ja kaubanduskeskusi.
